AJALUGU
Ääsmäe ja ta naaberkülade (Pällu, Tuula) kirjutatud ajalugu algab juba 1241. aastast, kui Taani mungad maarahvast ristides panid nad kirja "Taani hindamisraamatu" nime all tuntud ürikusse. Sel ajal oli küla suurus 20 adramaad, läänimeesteks Tuv(i) Palnis(sum) ja Eilard(us). Küla nimi on aegade jooksul muutunud: Asimekae, Asaeback, Esenbeck, Ezenbeke, Assenbeke, Esemeck, Eysemeki, Äsmeck, Essemeggi, Esmä, Ääsma, Äesma ja lõpuks ÄÄSMÄE.
Küla kujunemislugu
Tegelikult on küla tunduvalt vanem, nagu kinnitab ajaloolane ja arheoloog Mati Mandel. Ääsmäe muistne (X-XI saj.) asulapaik oli praeguse Saare talu naabruses, kust on põllutööde käigus leitud mitmeid tarbeesemeid ja muud asustust tõendavat arheoloogilist materjali. 1845. a leiti Harutee ja Ääsmäe asula vahelt põllult hõbedakangist ja 355 VIII-X saj. hõbemündist koosnev peitaare (on Eestist välja viidud). 1586. a (Liivi sõja järel) on Ääsmäe ürikutes kirjas põlenud külana, kuid juba mõne aasta pärast on see taas üles ehitatud. 1663. aastal eraldati Voore mõisa küljest Ääsmäe mõis, 1687. aastast on säilinud vakuraamat 37 peremehe ja/või rentniku nimega. 1710. a (Põhjasõja ajal) laastas katk küla lagedaks. 1725/26. a revisjonis on kirjas vaid 5 tööjõulist peremeest kokku 11/2 adramaaga, elanikke alla 30. Ääsmäel on kaks muistset kalmistut - vanem asub Kablimäel (Karja tee ääres), Põhjasõja-aegne Liivamäe talu karjamaal. 1730. aastatel ostis mõisnik Tunzelmann Tartumaalt u. 140 inimest, et täita tühjaksjäänud talusid. 1748. a ostis mõisa valgustusajastu ideedest haaratud parun Ebba Ludwig von Toll (keisrinna Katariina II soosik), kes a) ehitas praeguse mõisa härrastemaja, b) rajas külasse esimese kooli, c) kehtestas 1790. a mõisas eraõiguse, millest kinnipidamise kohustus läks edasi ka järgmistele omanikele. 1874/75. a alustas mõisnik Hugo Borgeest talude kruntimõõtmist ja päriseksmüümist ning viis osa endistest talumajadestki teisele poole mõisa põlde Hageri tee äärde. Seda piirkonda hakati kutsuma Väljataguseks, vana külatänava ääres asuvat talude gruppi aga Altkülaks (asus kõrgemal olevatest mõisapõldudest madalamal, jõe pool). 1891. aastani oli Ääsmäe küla iseseisev mõisavald, siis läks Saue valla koosseisu. Ääsmäe küla/mõisa(valla) naabriteks olid Maidla, Ruila, Tuula ja Voore mõisad. Eesti Vabariigi maareformiga 1920. aastatel moodustati mõisa põldudel tosinkond asundustalu (seda osa külast hakati kutsuma Ääsmäe asunduseks) ja anti maad juurde endistele Käbiküla (Pärnu maantee äärsete väiketalude), mõisatöölistega asustatud Ri(i)daküla (asub Hageri tee ääres mõisa allee otsast kuni Karja tee otsani) elanikele. Elavnes seltsielu ja ühistegevus, loodi piima-, turba-, vee- ja muid praktilise tegevusega seotud ühinguid. 1939. aasta haldusreformi käigus liideti Ääsmäe küla külge väike Maidla (Pärinurme) küla taludegrupp, mida läheduses asuva Põrsu (praegu ametlikult Väheru või Vaharu nime kandva) järve järgi kutsuti Põrsukülaks või Tagametsaks.
Sõda lõi elu segi
1940. a. suleti seltsid. 39 noormeest mobiliseeriti punaarmeesse, üksikud hiljem ka Saksa sõjaväkke. Sõja-ajal käisid Haruteel suured lahingud, asula hävis sõjatules peaaegu täielikult, Ääsmäe koolis katkes õppetöö, kuna sinna olid majutatud punaarmeelased. 1949. a küüditamisest pääses Ääsmäe suhteliselt kergesti. Kuigi kulakuks tegemisega ähvardati mitmeid, saadeti Siberisse vaid üks perekond. Asutati kolhoosid Edasi ja Kalev, mis peagi liideti ja häälteeenamusega nimetati Kaleviks. Noori mehi saadeti õppima linna kutsekoolidesse ja sinna nad enamuses ka jäid. 1957. a liideti Kalevi kolhoos Saue sovhoosiga. 1966. a. sai Saue sovhoosi Ääsmäe osakonnast Ääsmäe sovhoos, millele liideti Koppelmaa puukool ja Tuula kolhoos, 1971. a. ka Maidla kolhoos. Koos uute liitmistega küla territooriumi ei muudetud, küll aga Saue külanõukogu piire. Nendesse aegadesse jääb ka Ääsmäe elanikkonna intensiivne suurenemine ühismajandi tööliste arvelt ja intensiivne elamuehitus. Esimesed korterelamud valmisid Karja teel ja olid mõeldud farmitöötajatele. Hiljem hakati ehitama elamuid tootmistsoonist kaugemale, praegusele Kasesalu tänavale Kasemetsa asundustalu maadele. Uus elamurajoon sai Tallinna uusrajooni eeskujul rahva poolt hüüdnimeks Mustamäe, selle tagumine ots aga hiljem Lasnamäe. Spetsialistide jaoks ehitati samasse ühepereelamuid Kopli asundustalu naabrusesse. 70.-80. aastatel lisandus samasse piirkonda veel mitu korterelamut ja Kõrgemäe talu taha metsaserva 20 Ants 1 tüüpi elamut, mida ühendav tee nimetati Salu tänavaks. Ääsmäe Antsuküla ehitamist kiideti Tallinnas ja selle pildid ehtisid ajalehtede esikülgi nagu hiljem Ääsmäe koolimaja pildidki. Avatud maastikuga Antsuküla lähestikku asuvate majade ümbrus oli privaatsust hindava maamehe jaoks liiga lage ja nõnda tekkisid sinna peagi hekid, hiljem tarad ja majade ümber iluaiad ning viljnapuud, marjapõõsad ja peenrad, kuigi ametlik aiamaa jäi Antsude taha põllule. Ääsmäe sovhoos lagunes seoses omandireformiga väiksemateks ettevõteteks, millest paljud on tänaseks tegevuse lõpetanud. Edukalt jätkavad Balsnack ja Kuristu talu. Lisaks on mõned väiksemad talud ja ettevõtted. Praeguseks on suur osa selle piirkonna elanikkonnast vahetunud, sest kohapeal ei leidunud erialast tööd ning majad ja erastatud korterid müüdi neile, kes pidasid Ääsmäed piisavalt heaks elukohaks, kust Tallinna tööle sõita. Lähim bussipeatus on Harutee, mida läbib päeva jooksul paarkümmend erinevate firmade bussi, enamus neist linnadevahelised Tallinn-Pärnu ja Tallinn-Haapsalu liinid. Ääsmäe mõisani sõitnud Harjumaa bussiliin suleti 1993. aastal, 1964. aastal avatud Hageri maanteed ja Maidla-Kiisa teed mööda sõitnud Maidla bussiliin oli kehvade teeolude tõttu suletud juba mõned aastad varem. Ääsmäe elanikke teenindavad Pärnu maantee äärne Harutee pood ja keskasulas asuv Salu pood, millega ühes majas asub ka Ääsmäe sidejaoskond. Ääsmäel (koos Tagametsaga) on umbes 750 elanikku. Tagametsa külaks nimetati endise Kalevi kolhoosi territoorium (Käbiküla, Põrsuküla, Väljataguse ja suur osa ajaloolisest Altkülast nimetati aga tollaste külanõukogu ametnike pool. Põliselanikud pole siiani seda nime omaks võtnud. (Seoses külade lahkmejoonte korrigeerimisega on Hageri tee mõisa poolses servas asuvad talud ja Altküla taas Ääsmäe küla osa).
1940. a. suleti seltsid. 39 noormeest mobiliseeriti punaarmeesse, üksikud hiljem ka Saksa sõjaväkke. Sõja-ajal käisid Haruteel suured lahingud, asula hävis sõjatules peaaegu täielikult, Ääsmäe koolis katkes õppetöö, kuna sinna olid majutatud punaarmeelased. 1949. a küüditamisest pääses Ääsmäe suhteliselt kergesti. Kuigi kulakuks tegemisega ähvardati mitmeid, saadeti Siberisse vaid üks perekond. Asutati kolhoosid Edasi ja Kalev, mis peagi liideti ja häälteeenamusega nimetati Kaleviks. Noori mehi saadeti õppima linna kutsekoolidesse ja sinna nad enamuses ka jäid. 1957. a liideti Kalevi kolhoos Saue sovhoosiga. 1966. a. sai Saue sovhoosi Ääsmäe osakonnast Ääsmäe sovhoos, millele liideti Koppelmaa puukool ja Tuula kolhoos, 1971. a. ka Maidla kolhoos. Koos uute liitmistega küla territooriumi ei muudetud, küll aga Saue külanõukogu piire. Nendesse aegadesse jääb ka Ääsmäe elanikkonna intensiivne suurenemine ühismajandi tööliste arvelt ja intensiivne elamuehitus. Esimesed korterelamud valmisid Karja teel ja olid mõeldud farmitöötajatele. Hiljem hakati ehitama elamuid tootmistsoonist kaugemale, praegusele Kasesalu tänavale Kasemetsa asundustalu maadele. Uus elamurajoon sai Tallinna uusrajooni eeskujul rahva poolt hüüdnimeks Mustamäe, selle tagumine ots aga hiljem Lasnamäe. Spetsialistide jaoks ehitati samasse ühepereelamuid Kopli asundustalu naabrusesse. 70.-80. aastatel lisandus samasse piirkonda veel mitu korterelamut ja Kõrgemäe talu taha metsaserva 20 Ants 1 tüüpi elamut, mida ühendav tee nimetati Salu tänavaks. Ääsmäe Antsuküla ehitamist kiideti Tallinnas ja selle pildid ehtisid ajalehtede esikülgi nagu hiljem Ääsmäe koolimaja pildidki. Avatud maastikuga Antsuküla lähestikku asuvate majade ümbrus oli privaatsust hindava maamehe jaoks liiga lage ja nõnda tekkisid sinna peagi hekid, hiljem tarad ja majade ümber iluaiad ning viljnapuud, marjapõõsad ja peenrad, kuigi ametlik aiamaa jäi Antsude taha põllule. Ääsmäe sovhoos lagunes seoses omandireformiga väiksemateks ettevõteteks, millest paljud on tänaseks tegevuse lõpetanud. Edukalt jätkavad Balsnack ja Kuristu talu. Lisaks on mõned väiksemad talud ja ettevõtted. Praeguseks on suur osa selle piirkonna elanikkonnast vahetunud, sest kohapeal ei leidunud erialast tööd ning majad ja erastatud korterid müüdi neile, kes pidasid Ääsmäed piisavalt heaks elukohaks, kust Tallinna tööle sõita. Lähim bussipeatus on Harutee, mida läbib päeva jooksul paarkümmend erinevate firmade bussi, enamus neist linnadevahelised Tallinn-Pärnu ja Tallinn-Haapsalu liinid. Ääsmäe mõisani sõitnud Harjumaa bussiliin suleti 1993. aastal, 1964. aastal avatud Hageri maanteed ja Maidla-Kiisa teed mööda sõitnud Maidla bussiliin oli kehvade teeolude tõttu suletud juba mõned aastad varem. Ääsmäe elanikke teenindavad Pärnu maantee äärne Harutee pood ja keskasulas asuv Salu pood, millega ühes majas asub ka Ääsmäe sidejaoskond. Ääsmäel (koos Tagametsaga) on umbes 750 elanikku. Tagametsa külaks nimetati endise Kalevi kolhoosi territoorium (Käbiküla, Põrsuküla, Väljataguse ja suur osa ajaloolisest Altkülast nimetati aga tollaste külanõukogu ametnike pool. Põliselanikud pole siiani seda nime omaks võtnud. (Seoses külade lahkmejoonte korrigeerimisega on Hageri tee mõisa poolses servas asuvad talud ja Altküla taas Ääsmäe küla osa).
Ääsmäe haridus-ja kultuurielu
Ääsmäe kooli kohta on esimesed andmed XVIII sajandi lõpust. 1872. a. alates on Ääsmäel haridust järjepidevalt antud. Enne praeguse maja valmismist on kool asunud kolmes kohas: Keldi talus, Hageri tee ääres nn. vanas koolimajas ja mõisahoones. 30. aastatel tegutses kooli juures ka täienduskool. Eesti vabariigi ajal oli koolis klasse 4-6, vastavalt vajadusele ja valla rahakoti suurusele. Nõukogude ajal muudeti kool seitsmeklassiliseks mittetäielikuks keskkooliks ja hiljem kaheksaklassiliseks kooliks. 1978. a. muudeti Ääsmäe kool, mis oli alla neelanud Jõgisoo, Tuula ja Maidla algkoolid, omakorda algkooliks. Lõpetas viimane 8. klass. 1988. a. sai valmis Ääsmäe uus koolihoone, põhikooli esimene 9. klass selles lõpetas 1991. a. 1996. a. tähistati suurejooneliselt kooli 210. aastapäeva, avati mälestuskivi, valmis kooli laul ning õnnistati kooli lipp. 1975. a. avati Ääsmäe lasteaed. Vahepeal suletud majas hakkas tegutsema laste varjupaik ja puuetega lastele mõeldud Kasesalu kool.
Naaberkülade eeskujul loodi 1926. aastal Ääsmäe haridusselts, mille juurde kuulus ka raamatukogu. Toimusid käsitöö-, keedu-, tantsu- ja näitemängukursused, toodi lavale mitmeid näidendeid. Tegutses laulukoor ja õpiti puhkpilli, peõhtuteks oli tantsuorkester omast käest võtta. 1931. a loodi lisaks veel laulu- ja mänguselts Metsakaja. Võeti osa 1933. ja 1938. a. üldlaulupidudest ning aidati sisustada ümbruskonna väiksemaid üritusi. Koore ja puhkpilliorkestreid juhatasid Juhan Willberg, Johannes Ernesaks, Edgar ja Viktor Sander. 1940. aastal seltsid suleti ja nende vara anti üle külanõukogule. 1956. a. likvideeriti Ääsmäe raamatukogu, fond viidi Jõgisoole ja liideti sealse raamatukoguga, 1979. a. toodi raamatukogu taas Ääsmäele, olles sellest ajast saati kolinud ka Ääsmäe piires: kontorihoone, mõis, lasteaed ja uue koolimaja spordihoone. Pärast sõda tegutses mõnda aega ka Ääsmäe rahvamaja, kuid õiget hoogu see sisse ei saanud enne, kui 1979. a. suleti Jõgisoo rahvamaja, mille õigusjärglaseks sai Ääsmäe maakultuurimaja, mis majutati kooli poolt vabastatud mõisahoone ruumidesse. 1991. a peeti küla 750. aastapäeva, avati mälestuskivi ajaloolise küla territooriumil Otsa talu lähedal. Üritusest võtsid osa kogu endise Ääsmäe elanikud, loomulikult ka Tagametsa rahvas, kes oma küla uut nime pole siiani päriselt omaks võtnud. Taasiseseisvumine ja krooni tulek tegid mõisahoone ülalpidamise kulukaks, seda enam, et kohaliku elu raskuspunkt oli kandunud Kasesalu piirkonda ja tolleaegne vallavalitsus likvideeris kultuurimaja. Endine sovhoosi (iseseisvumistuultes ümber nimetatud Ääsmäe Agrofirmaks) söökla suleti, raamatukogu kolis lasteaia ruumidesse ning vald müüs mõisa maha. Mõnda aega siiski prooviti veel kultuuritööd teha, ent pimedad ja porised teed ei kutsunud rahvast õhtul keskasulast väljas asuvasse majja. Nüüdseks on Ääsmäel kultuuriürituste vedamise üle võtnud Ääsmäe Kultuuri- ja Spordi Sihtasutus, Noorteklubi ”Exit” ja eakate ühendus ”Sügis”, jõudumööda on toetanud Ääsmäe kool, lasteaed ja raamatukogu. Ääsmäe mõis on erakätes ja praegu käib vahepeal tondilossistunud iidses majas remont, mis peaks kooskõlas muinsuskaitse ettekirjutustega sellele arhitektuurimälestusmärgile tema väärtuse tagasi andma.
Ääsmäe kooli kohta on esimesed andmed XVIII sajandi lõpust. 1872. a. alates on Ääsmäel haridust järjepidevalt antud. Enne praeguse maja valmismist on kool asunud kolmes kohas: Keldi talus, Hageri tee ääres nn. vanas koolimajas ja mõisahoones. 30. aastatel tegutses kooli juures ka täienduskool. Eesti vabariigi ajal oli koolis klasse 4-6, vastavalt vajadusele ja valla rahakoti suurusele. Nõukogude ajal muudeti kool seitsmeklassiliseks mittetäielikuks keskkooliks ja hiljem kaheksaklassiliseks kooliks. 1978. a. muudeti Ääsmäe kool, mis oli alla neelanud Jõgisoo, Tuula ja Maidla algkoolid, omakorda algkooliks. Lõpetas viimane 8. klass. 1988. a. sai valmis Ääsmäe uus koolihoone, põhikooli esimene 9. klass selles lõpetas 1991. a. 1996. a. tähistati suurejooneliselt kooli 210. aastapäeva, avati mälestuskivi, valmis kooli laul ning õnnistati kooli lipp. 1975. a. avati Ääsmäe lasteaed. Vahepeal suletud majas hakkas tegutsema laste varjupaik ja puuetega lastele mõeldud Kasesalu kool.
Naaberkülade eeskujul loodi 1926. aastal Ääsmäe haridusselts, mille juurde kuulus ka raamatukogu. Toimusid käsitöö-, keedu-, tantsu- ja näitemängukursused, toodi lavale mitmeid näidendeid. Tegutses laulukoor ja õpiti puhkpilli, peõhtuteks oli tantsuorkester omast käest võtta. 1931. a loodi lisaks veel laulu- ja mänguselts Metsakaja. Võeti osa 1933. ja 1938. a. üldlaulupidudest ning aidati sisustada ümbruskonna väiksemaid üritusi. Koore ja puhkpilliorkestreid juhatasid Juhan Willberg, Johannes Ernesaks, Edgar ja Viktor Sander. 1940. aastal seltsid suleti ja nende vara anti üle külanõukogule. 1956. a. likvideeriti Ääsmäe raamatukogu, fond viidi Jõgisoole ja liideti sealse raamatukoguga, 1979. a. toodi raamatukogu taas Ääsmäele, olles sellest ajast saati kolinud ka Ääsmäe piires: kontorihoone, mõis, lasteaed ja uue koolimaja spordihoone. Pärast sõda tegutses mõnda aega ka Ääsmäe rahvamaja, kuid õiget hoogu see sisse ei saanud enne, kui 1979. a. suleti Jõgisoo rahvamaja, mille õigusjärglaseks sai Ääsmäe maakultuurimaja, mis majutati kooli poolt vabastatud mõisahoone ruumidesse. 1991. a peeti küla 750. aastapäeva, avati mälestuskivi ajaloolise küla territooriumil Otsa talu lähedal. Üritusest võtsid osa kogu endise Ääsmäe elanikud, loomulikult ka Tagametsa rahvas, kes oma küla uut nime pole siiani päriselt omaks võtnud. Taasiseseisvumine ja krooni tulek tegid mõisahoone ülalpidamise kulukaks, seda enam, et kohaliku elu raskuspunkt oli kandunud Kasesalu piirkonda ja tolleaegne vallavalitsus likvideeris kultuurimaja. Endine sovhoosi (iseseisvumistuultes ümber nimetatud Ääsmäe Agrofirmaks) söökla suleti, raamatukogu kolis lasteaia ruumidesse ning vald müüs mõisa maha. Mõnda aega siiski prooviti veel kultuuritööd teha, ent pimedad ja porised teed ei kutsunud rahvast õhtul keskasulast väljas asuvasse majja. Nüüdseks on Ääsmäel kultuuriürituste vedamise üle võtnud Ääsmäe Kultuuri- ja Spordi Sihtasutus, Noorteklubi ”Exit” ja eakate ühendus ”Sügis”, jõudumööda on toetanud Ääsmäe kool, lasteaed ja raamatukogu. Ääsmäe mõis on erakätes ja praegu käib vahepeal tondilossistunud iidses majas remont, mis peaks kooskõlas muinsuskaitse ettekirjutustega sellele arhitektuurimälestusmärgile tema väärtuse tagasi andma.
Loodus
Ääsmäe ja Tagametsa loodus on vaheldusrikas ja küllalt huvitav. Siia mahub nii kõrgsoid kui madalaid lodusid, kruusaseid künkaid kui kadakasi paepealseid, padrikuid ja põllumaad. Küla tagant jookseb läbi Maidla jõgi, mis lahutab küla vanimat osa Altküla Ääsmäe rabast, kus asub Farve turbatööstus. Rabas leidub jõhvikaid ja pohli, kasvab mitmeid haruldasi taimi, tuulemurrus leiavad pelgupaika suurulukid ja on paar kõrgemat soosaart, mis arvatakse olevat kohalike elanike pelgupaigad endisaegsete suurte sõdade ajal. Sellele annab kinnitust maaparanduse ajal nn Norra soost leitud palktee jäänused. Maidla jõkke jookseb vaskult poolt väike Kuivjõe karstioja, mis saab alguse Vaharu soost ja kaob Maidla Pärinurme külas asuvasse kuristuauguks kutsutavasse karstilehtrisse, tulles uuesti maapeale Ääsmäe küla piires. Sademerikastel aastatel voolab oja (ehk soon, nagu kohalikud seda kutsuvad) kogu pikkuses maa peal. Kohati savise põhjaga ojakese ümbrus on suhteliselt soine, sest erinevalt Maidla jõest pole sinna maaparandus jõudnud. See-eest paisutavad nii seal kui Maidla jõel ja sinna suubuvatel kraavidel vett koprad. Ühismajandi aegadel tehti kõvasti maaparandust ja rajati Maidla jõe vasakkaldal olevatele küla heinamaadele ning teisele poole jõge, raba serva uudismaad. Küla karjamaadel on pehmeid liivakünkaid, kus kaevavad endale urge rebased, maaparandusest jäänud kännuhunnikudki on nende ja kährikute poolt asustatud, kuusikutes tõnguvad metssead. Jahiulukite populatsiooni hoiab kontrolli all Ääsmäe jahiselts. Küla keskosas on valdavalt põllud, maa on enamasti kivine. Üksikutes kohtades on säilinud veel puisniite. Hageri tee ja Pärnu maantee vahel on paene ja kadakane pind, siin murti juba mõisa ajal paekivi. Ääsmäe teine suur raba on Vaharu väikese järvesilmaga, seal kasvab lisaks jõhvikatele ka murakaid ning meie suurimate õitega orhideeline kaunis kuldking. Küla Kernu valla poolne serv on metsane, umbe on kasvanud ka umbes 130 aastat tagasi rajatud metsatalude ja endised Põrsu küla põllud. Teadjamad käivad seal sügiseti kuuseriisikaid otsimas.
Ääsmäe ja Tagametsa loodus on vaheldusrikas ja küllalt huvitav. Siia mahub nii kõrgsoid kui madalaid lodusid, kruusaseid künkaid kui kadakasi paepealseid, padrikuid ja põllumaad. Küla tagant jookseb läbi Maidla jõgi, mis lahutab küla vanimat osa Altküla Ääsmäe rabast, kus asub Farve turbatööstus. Rabas leidub jõhvikaid ja pohli, kasvab mitmeid haruldasi taimi, tuulemurrus leiavad pelgupaika suurulukid ja on paar kõrgemat soosaart, mis arvatakse olevat kohalike elanike pelgupaigad endisaegsete suurte sõdade ajal. Sellele annab kinnitust maaparanduse ajal nn Norra soost leitud palktee jäänused. Maidla jõkke jookseb vaskult poolt väike Kuivjõe karstioja, mis saab alguse Vaharu soost ja kaob Maidla Pärinurme külas asuvasse kuristuauguks kutsutavasse karstilehtrisse, tulles uuesti maapeale Ääsmäe küla piires. Sademerikastel aastatel voolab oja (ehk soon, nagu kohalikud seda kutsuvad) kogu pikkuses maa peal. Kohati savise põhjaga ojakese ümbrus on suhteliselt soine, sest erinevalt Maidla jõest pole sinna maaparandus jõudnud. See-eest paisutavad nii seal kui Maidla jõel ja sinna suubuvatel kraavidel vett koprad. Ühismajandi aegadel tehti kõvasti maaparandust ja rajati Maidla jõe vasakkaldal olevatele küla heinamaadele ning teisele poole jõge, raba serva uudismaad. Küla karjamaadel on pehmeid liivakünkaid, kus kaevavad endale urge rebased, maaparandusest jäänud kännuhunnikudki on nende ja kährikute poolt asustatud, kuusikutes tõnguvad metssead. Jahiulukite populatsiooni hoiab kontrolli all Ääsmäe jahiselts. Küla keskosas on valdavalt põllud, maa on enamasti kivine. Üksikutes kohtades on säilinud veel puisniite. Hageri tee ja Pärnu maantee vahel on paene ja kadakane pind, siin murti juba mõisa ajal paekivi. Ääsmäe teine suur raba on Vaharu väikese järvesilmaga, seal kasvab lisaks jõhvikatele ka murakaid ning meie suurimate õitega orhideeline kaunis kuldking. Küla Kernu valla poolne serv on metsane, umbe on kasvanud ka umbes 130 aastat tagasi rajatud metsatalude ja endised Põrsu küla põllud. Teadjamad käivad seal sügiseti kuuseriisikaid otsimas.